Jańalyqtar «HASEN — JÁMILA»: Hasen men Jámıla rólin somdaǵan tulǵalarmen bolǵan suhbat

«HASEN — JÁMILA»: Hasen men Jámıla rólin somdaǵan tulǵalarmen bolǵan suhbat

2004 jyl. «Qazaq kalendary» betteriniń birinen QHR-da ómirge kelgen kınokartına týraly habardy oqyp qaldyq. Sóıtsek, ol qazaq tilinde shetelde túsirilgen tuńǵysh kórkemsýretti fılm eken. Osyny oqyǵannan keıin oıǵa qaldyq. Kókeıimizge: «Sondaǵy oınaǵan kınoakterler… Olar kimder edi?» degen saýaldar kelgen bolatyn. «Iá, shynynda olar kimder edi? Izdep kórsek qaıtedi ózderin? Máselen, 1956-1962 jyldarǵy uly kósh kezinde sol óner adamdarynyń arasynan bergi betke ótkenderiniń de bar bolýy múmkin-aý…» Aqyry taptyq ta! Olar: Jámıla – Keńes Odaǵynyń halyq ártisi, KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, M.Áýezov atyndaǵy Qazaq akademııalyq drama teatry­nyń sańlaq aktrısasy Farıda ShÁRIPOVA bolsa, ekin­shisi – Hasen rólin oınaǵan Yqylas Dúkenuly atyndaǵy res­pýblıkalyq saz aspaptary mura­jaıynyń ǵylymı qyz­metkeri Abylaı TÚGELBAEV edi. Kóp keshikpeı Almatyda tura­tyn osy aǵa, apamyzben kez­desip, áńgimelesken jaıymyz bar. 2004 jyldyń jaımashýaq sol bir kók­temindegi suhbatta myna tó­mendegi jáıtter belgili bolǵan edi.

Kitaphana MAǴJANNYŃ REALISTIK KО́ZQARASY JÁNE TÚRKILER TAQYRYBYN JYRLAÝY

MAǴJANNYŃ REALISTIK KО́ZQARASY JÁNE TÚRKILER TAQYRYBYN JYRLAÝY

Maǵjannyń túrik taqyrybyn jyrlaýy, qazaqtyń túp tarıhynizdep el tarıhyn tereń túsindirý edi. Tek bir ǵana «Túrkistan» óleńi arqyly tarıhıdamý joldarymyzben, el syılaǵan batyrlarymyzben, handarymyzben, Ulyqbekteı ǵalymdarymyzben tanystyrýdy maqsat etkenin óleńderin taldaı otyryp dáleldeý. Maǵjannyń shyǵarmalaryndaǵy sımvolızm shetel ádebıetiniń aqyn jazýshylarynyń shyǵarmashylyǵymen baılanystyrylady.

Rýhanııat Serik QAPShYQBAIULY: Alshaq múıiz aq serke

Serik QAPShYQBAIULY: Alshaq múıiz aq serke

«Baıaǵyraqta» dep bastaıdy da, úlkender ótken ómir, keshken kúniniń bir parasyna oıysatyn.  Oıysyp qaıda barady, áıteýir tirlik tynysy,  ýaqyt ólkesinde aıańdatady áńgimeni. Basqanyń ne bilip júrgenin qaıdam, ańǵal, parygóısiz túısikter tóńireginde júrip, úlkenderdiń jýan ortasynan shyqqanymdy sezbeppin. Barlyǵy baıyrǵy ómirdiń, tirlik ısharatynyń  yqpaly bolar. Dese de, búgin bir oıdyń pushpaǵyn […]

Shejire Rashıd Karenov: «Kereı» taıpasynyń etnıkalyq shyǵý tegi jəne shejiresi

Rashıd Karenov: «Kereı» taıpasynyń etnıkalyq shyǵý tegi jəne shejiresi

Qazaq halqynyń quramyndaǵy taıpalardyń biri — Kereıler eki úlken etnıkalyq birlestikten: Ashamaly Kereı, Abaq Kereıden turady. Ǵylymı ədebıetterde osy ataýlardyń tórkini týraly aıtylǵan pikirler az emes.

Kereıler tarıhyndaǵy eleýli məsele — ol Qazaq halqy quramyndaǵy Kereıler men Kereıtterdiń araqatynasyna baılanysty ər túrli kózqarastardyń oryn alýlary der edik. Bul ekeýin bir taıpa retinde qarastyratyn ǵalymdar arasynda N.A.Arıstov, V.V.Bartold, M.Tynyshbaev, R.G.Kýzeev, M.Muqanov bar. Sonymen qatar olardy eki bólek taıpa retinde qarastyratyn ǵalymdar da bar ekendigin aıta ketken jón. Olardyń qataryna mysal úshin H.Hovors, Grýmm-Grjımaılo jatady. Shyndyǵyna kóshsek, «Kereı» etnonımimen «Kereıt» etnonıminiń arasynda eleýli alshaqtyq joq.

Sońǵy jazbalar

Nurǵajat Qapaquly: Táýletshe táıjiniń kók tas tańbasy…
Altaı ańyzy

Nurǵajat Qapaquly: Táýletshe táıjiniń kók tas tańbasy…

Dáýletshe Ertisuly Botaqaranyń batyr Tynybek atasynyń jetinshi urpaǵy. Dáýletshe Ertisuly Botaqara rýynyń baıyrǵy mekeni Altaıdyń Alaqaǵynda 1871 jyly dúnıege keldi. Balalyq shaǵy óziniń súıikti ata qonysy Alaqaqta ótti. Dáýletshe Ertisuly bala kezinen jany jaısań keń peıildi sabyrly bolyp ósti, el-jurty, týys- týǵany, ata-anasy Dáýletsheni Dáýletim dep erkeletip ósirdi. Ol bala jasynan sózge sondaı sheshen, aǵaıyn týystyń arasynda bolyp jatatyn usaq-túıek daý sharlardy, ádemi tilimen sheship berip, aǵaıyn týysty berekelestirip júrdi. Aǵaıyn týys arasynda bolyp turatyn ólim-jitim, qysyltaıań jaǵdaıda jol taýyp berip júrdi. Mine osyndaı úsaq-túıek aǵaıyn arasyndaǵy jumystarmen aralasa júrip, el kózine túse bastady. Ol qydyryp bir aýylǵa tússe, sol aýyldyń usaq-túıek balalary biraq sol úıge baratyn, sol úıdiń dastarqanyna qoıylǵan dándi sol balalarǵa úlestirip berip otyratyn edi. «Berseń balalaǵa ber», – degen sóz osydan qalǵan shyǵar aý shirkin!

Nurǵajat Qapaquly: Altaıdyń Alaqaǵy – Botaqara jurtynyń ata qonysy
Altaı ańyzy

Nurǵajat Qapaquly: Altaıdyń Alaqaǵy – Botaqara jurtynyń ata qonysy

Abaq kereı Saryarqa jerinen kóship shyǵysqa kelip Qabataý, Shar, Qyzylsý, Zaısań, Kókpekti jerine irge teýip qonystanady. Jyldar óte Abaq kereıdiń batyry Erjánibek qartaıǵan shaǵynda 1786 jyldary Kereıdiń el aǵalary Sháý jyraý, Barlybaı, Baıqan, Maman, Shaǵan, Shegetaılar el jaıynda aqyl suraı barypty, sonda Jánibek batyr qonys toly aýyly, óris toly maly […]

Aqyn Bolmas Tólemisuly jaıynda…
Altaı ańyzy

Aqyn Bolmas Tólemisuly jaıynda…

Qýanysh Ilııas: Halqynyń júreginde Bolmas aqyn   Ańdatpa:2005-jyly mamyr aıynda altaı qalasy abıtan qalashyǵy qyzyl úıeńki qystaǵyndaǵy aqyn atanyń qara shańyraǵyna barǵan edik. baqyt bolmas ulynyń bastaýynda, ol kisi jaıynda kóptegen materıaldarǵa ıe boldyq. bul maqala da sol sapar da jazyldy… -avtor Halqynyń júreginde Bolmas aqyn, Bolmastaı endi qaıta bolmas […]

«HASEN — JÁMILA»: Hasen men Jámıla rólin somdaǵan tulǵalarmen bolǵan suhbat
Jańalyqtar

«HASEN — JÁMILA»: Hasen men Jámıla rólin somdaǵan tulǵalarmen bolǵan suhbat

2004 jyl. «Qazaq kalendary» betteriniń birinen QHR-da ómirge kelgen kınokartına týraly habardy oqyp qaldyq. Sóıtsek, ol qazaq tilinde shetelde túsirilgen tuńǵysh kórkemsýretti fılm eken. Osyny oqyǵannan keıin oıǵa qaldyq. Kókeıimizge: «Sondaǵy oınaǵan kınoakterler… Olar kimder edi?» degen saýaldar kelgen bolatyn. «Iá, shynynda olar kimder edi? Izdep kórsek qaıtedi ózderin? Máselen, 1956-1962 jyldarǵy uly kósh kezinde sol óner adamdarynyń arasynan bergi betke ótkenderiniń de bar bolýy múmkin-aý…» Aqyry taptyq ta! Olar: Jámıla – Keńes Odaǵynyń halyq ártisi, KSRO Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, M.Áýezov atyndaǵy Qazaq akademııalyq drama teatry­nyń sańlaq aktrısasy Farıda ShÁRIPOVA bolsa, ekin­shisi – Hasen rólin oınaǵan Yqylas Dúkenuly atyndaǵy res­pýblıkalyq saz aspaptary mura­jaıynyń ǵylymı qyz­metkeri Abylaı TÚGELBAEV edi. Kóp keshikpeı Almatyda tura­tyn osy aǵa, apamyzben kez­desip, áńgimelesken jaıymyz bar. 2004 jyldyń jaımashýaq sol bir kók­temindegi suhbatta myna tó­mendegi jáıtter belgili bolǵan edi.

“HASEN – JÁMILA” KINOSY (Vıdeo)
Beınematerıaldar

“HASEN – JÁMILA” KINOSY (Vıdeo)

Muratbek Mýsa: Ulıdy kókjal erlik aınalamnan
Ádebıet

Muratbek Mýsa: Ulıdy kókjal erlik aınalamnan

Altaı taýy barsha taýdyń babasy   Qart Altaıym,  taý babasy jal – quzdar, Jer kótermes jerden aýyr qaıǵyń bar . Júregimniń ashty zaryn qozǵaıdy, Qara túndi qaljyratqan baıǵuzdar.   Qońyr taýdyń qasysa jel arqasyn, Eskirmeıdi eski áýenim  _ jartasym. Qońyr keshte kúńirenip qobyz  ún, Qoǵaly Ertis  , alysqa jol tartasyń. […]

TURDYHAN AIDARHANULY: ARYSY QULAP ALTAIDYŃ…
Altaı ańyzy

TURDYHAN AIDARHANULY: ARYSY QULAP ALTAIDYŃ…

              Arysy qulap altaıdyń. . . (Maǵaz Razdanulyna) Tóbesin jaılap qara bult, Júlqyǵan daýyl júregin. Kóringen qaıta aǵaryp, Altaıdyń aqbas shyńy ediń. Qalqyp ta alǵan halqynyń, Qara sóziniń máıegin. Tarlandap baryp tabylǵan, Qazaqtyń jalǵyz taıy ediń. Abaıdaı alyp dananyń, Aıtylmaı qalǵan sózisiń. Abaqtaı asyl […]

QYTAIDAǴY QAZAQ AÝDARMAShYLARY JƏNE QYTAI ƏDEBIETINIŃ QAZAQ TILINE AÝDARYLÝ JAIY
Jańalyqtar

QYTAIDAǴY QAZAQ AÝDARMAShYLARY JƏNE QYTAI ƏDEBIETINIŃ QAZAQ TILINE AÝDARYLÝ JAIY

HIH ǵasyrdyń aıaǵyna qaraı Ile, Altaı, Tarbaǵataı syndy úsh aımaqtyń Qytaı eline basy bútin bodan bolýyna baılanysty qazaq jurty men Qytaı eliniń arasyndaǵy baılanys tipti de jıiledi. Úsh aımaqty mekendegen qazaqtar mal men bastyń amandyǵy úshin el tizginin ustaǵan Qytaı elimen til tabysyp turýǵa tyrysty. Aýys-túıistiń salqyn júretin burynǵy zamanyndaı emes, aýyly aralas, qoıy qoralas jatqan dəl osy kezeńde tilmashtardyń qajettiligi artty.

MAǴJANNYŃ REALISTIK KО́ZQARASY JÁNE TÚRKILER TAQYRYBYN JYRLAÝY
Kitaphana

MAǴJANNYŃ REALISTIK KО́ZQARASY JÁNE TÚRKILER TAQYRYBYN JYRLAÝY

Maǵjannyń túrik taqyrybyn jyrlaýy, qazaqtyń túp tarıhynizdep el tarıhyn tereń túsindirý edi. Tek bir ǵana «Túrkistan» óleńi arqyly tarıhıdamý joldarymyzben, el syılaǵan batyrlarymyzben, handarymyzben, Ulyqbekteı ǵalymdarymyzben tanystyrýdy maqsat etkenin óleńderin taldaı otyryp dáleldeý. Maǵjannyń shyǵarmalaryndaǵy sımvolızm shetel ádebıetiniń aqyn jazýshylarynyń shyǵarmashylyǵymen baılanystyrylady.

ABAIDYŃ QYTAIDAǴY XX ǴASYR QAZAQ ÁDEBIETINE YQPALY
Bilim

ABAIDYŃ QYTAIDAǴY XX ǴASYR QAZAQ ÁDEBIETINE YQPALY

«Abaı- qazaqtyń jańa realıstik jazbasha poezııasynyń, ádebıetiniń negizin saldy. Abaıdyń aqyndyq daryny asa qýatty jáne san qyrly. Ol-keremet sýretker aqyn jáne syrshyl lırıkanyń sırek kezdesetin sheberi. Sonymen birge biz Abaıdy oıshyl aqyn deımiz. Muny aldymen aqynnyń ómir qubylystaryn tereń tolǵaý jaǵy basym keletin óleńderine qatysty aıtsaq, sonymen qatar ómir, adam […]