Jańalyqtar Murat Shaımaranuly “Jumeken Nájimedenov” atyndaǵy syılyqtyń ıegeri atandy.

Murat Shaımaranuly “Jumeken Nájimedenov” atyndaǵy syılyqtyń ıegeri atandy.

Maýsymnyń 13 kúni, Qazaqstan jazýshylar odaǵynda Atyraý oblysy men Jazýshylar odaǵy birlesip taǵaıyndaǵan Jumeken Nájimedenov atyndaǵy poezııa jáne Ǵabdol Slanov atyndaǵy proza syılyqtary bir top qalamgerge tabystaldy. Bul syılyqtar bıyl alǵash tabystalyp otyr.  Poezııa nomınaııasy boıynsha Jumeken atyndaǵy syılyqqa aqyndar Meıirhan Aqdáýletuly, Baýyrjan jaqyp, Suraǵan Rahmetuly, Murat Shaımaran jáne Nurtas […]

Kitaphana Ospan batyr 120 jyl: Baqytbek Bámishulynyń shyǵarmashylyq keshi ótedi.

Ospan batyr 120 jyl: Baqytbek Bámishulynyń shyǵarmashylyq keshi ótedi.

Bıyl Ospan batyrdyń týǵanyna 120 jyl tolýyna baılanysty “Er Jánibek batyr” atyndaǵy halyqaralyq qoǵamdyq qory jyl basynan beri Qazaqstan Jazýshylar odaǵymen birlesip birqatar mádenı is-sharalar ótkizip keledi. Aldaǵy kúnderi qor ujymy Jazýshylar odaǵymen birlesip,  atalmysh sharalardyń kóshin jalǵastyryp, óner súıer jurtshylyqty maýsymnyń 19 kúni ótetin belgili aqyn-jazýshy, pýblııs, aýdarmashy, fılrlrgııa […]

Rýhanııat Serikbaı Ábilmájinuly: Jaqsylyq Sámıtulynyń «Altyn qazyǵy»

Serikbaı Ábilmájinuly: Jaqsylyq Sámıtulynyń «Altyn qazyǵy»

Jazýshy Jaqsylyq Sámıtuly qalamynan týǵan shyǵarmalar ishinde «Qaharly Altaı» trılogııasynan keıingi júgi aýyr, bógenaıy da bólek, aýqymdy taqyrypty qamtylǵan povesi – «Altyn qazyq». Álem-jálem boıamasyz sıýjet jelisi, syldyr sóz emes, syńǵyrly tirkeske toly til. Jandy sýret. Kórkem obraz. Bylaı qaraǵanda bir adamnyń taǵdyry, týǵanynan ólgenine deıingi ómir joly, ósýi, kórgen […]

Shejire Saýyr-Saıqan derekteri: Er Balapan ólimi 

Saýyr-Saıqan derekteri: Er Balapan ólimi 

Merkit kishi atasy Tólemis aýylynyn shyqqan Er Balapan 1834 jyly qaıtys bolyp, Sárseke bulaǵy, taý bóketiniń batys jaq  jaǵasyna jerlengen. sol dáýirde osy Lasty ózenin Sárseke bulaǵy dep ataǵan.  Súıinbaı árseke rýynyń kishi atasyTúkibaı Tastemir aýylynan Sameke degenniń Zeıneke, Másken, Bátıma degendegen úsh qyzy Sálim degen kisi bolgan eken. Másken […]

Sońǵy jazbalar

Qytaıǵa qazaq batyrynyń ólimi ne úshin kerek boldy?(vıdeo)
Beınematerıaldar

Qytaıǵa qazaq batyrynyń ólimi ne úshin kerek boldy?(vıdeo)

Bıyl Ospan batyrdyń 120 jyldyǵy. Qytaıdaǵy Shyńjań ólkesinde bolǵan ult-azattyq qozǵalysynyń basshysy, halyq batyry – Ospan batyr Silámuly. Qolǵa túsip, 1951 jyly 29 sáýirde Qytaıdaǵy Úrimji túrmesinde atylǵan. Biz Ospan batyrdyń erligi týraly ne bilemiz? Batyrdyń ómir súrgen zamany nelikten alasapyran boldy? Ospan batyr týraly aщy aqıqat nege aıtylmaı júr? […]

Murat Shaımaranuly “Jumeken Nájimedenov” atyndaǵy syılyqtyń ıegeri atandy.
Jańalyqtar

Murat Shaımaranuly “Jumeken Nájimedenov” atyndaǵy syılyqtyń ıegeri atandy.

Maýsymnyń 13 kúni, Qazaqstan jazýshylar odaǵynda Atyraý oblysy men Jazýshylar odaǵy birlesip taǵaıyndaǵan Jumeken Nájimedenov atyndaǵy poezııa jáne Ǵabdol Slanov atyndaǵy proza syılyqtary bir top qalamgerge tabystaldy. Bul syılyqtar bıyl alǵash tabystalyp otyr.  Poezııa nomınaııasy boıynsha Jumeken atyndaǵy syılyqqa aqyndar Meıirhan Aqdáýletuly, Baýyrjan jaqyp, Suraǵan Rahmetuly, Murat Shaımaran jáne Nurtas […]

Ospan batyr 120 jyl: Baqytbek Bámishulynyń shyǵarmashylyq keshi ótedi.
Kitaphana

Ospan batyr 120 jyl: Baqytbek Bámishulynyń shyǵarmashylyq keshi ótedi.

Bıyl Ospan batyrdyń týǵanyna 120 jyl tolýyna baılanysty “Er Jánibek batyr” atyndaǵy halyqaralyq qoǵamdyq qory jyl basynan beri Qazaqstan Jazýshylar odaǵymen birlesip birqatar mádenı is-sharalar ótkizip keledi. Aldaǵy kúnderi qor ujymy Jazýshylar odaǵymen birlesip,  atalmysh sharalardyń kóshin jalǵastyryp, óner súıer jurtshylyqty maýsymnyń 19 kúni ótetin belgili aqyn-jazýshy, pýblııs, aýdarmashy, fılrlrgııa […]

M.Maǵaýın: “Eń ádil saılaý” (Aýdıo)
Beınematerıaldar

M.Maǵaýın: “Eń ádil saılaý” (Aýdıo)

«Bul saılaý búkil álemdik máni bar oqıǵa. Jer júziniń ash-jalańashtary, kedeı-epshikteri osy bizdiń saılaýdan ǵana úmit kútip otyr. О́ıtkeni bizdiń saılaý – eń ádil saılaý.» (Úzindi)

Saýyr-Saıqan derekteri: Er Balapan ólimi 
Shejire

Saýyr-Saıqan derekteri: Er Balapan ólimi 

Merkit kishi atasy Tólemis aýylynyn shyqqan Er Balapan 1834 jyly qaıtys bolyp, Sárseke bulaǵy, taý bóketiniń batys jaq  jaǵasyna jerlengen. sol dáýirde osy Lasty ózenin Sárseke bulaǵy dep ataǵan.  Súıinbaı árseke rýynyń kishi atasyTúkibaı Tastemir aýylynan Sameke degenniń Zeıneke, Másken, Bátıma degendegen úsh qyzy Sálim degen kisi bolgan eken. Másken […]

Naıman elinin Saýyrǵa kóshýi nemese Kerimjannyń joqtaýy
Shejire

Naıman elinin Saýyrǵa kóshýi nemese Kerimjannyń joqtaýy

tarrıhtan Kereıeli eli ishinde uzyn ýaqyt qudandaly bolyp kelgen Tórtýyl  Naıman, úsh Báıjigit Qaıqy aýyldyry 1883 jyly Jáke bıdiń artynan 92 tútin kóship  Saýyrdyń Maılybaı beketi (keden turǵan jer) qazirgi kóne Jemeneı  taǵanyna shoǵyrlana, jazbaı qonystanǵan eken. О́z ishinen uıymdasyp, egin salypTúkibaı Sámeke toǵanynan sý alyp, arpa, suly, tary, sarykendir salyp jergilikti halyqqa […]

Umaı ana kim bolǵan?
Shejire

Umaı ana kim bolǵan?

Qazaqstannyń qalyptasý tarıhynda mádenıeti men qosa beıneleý óneriniń turleri de asa mańyzdy orynǵa ıe. Tól tarıhymyzdan bastaý alatyn qazaq beıneleý óneriniń bir túri – músin óneri. Ol – táýelsiz Qazaqstanmen birge damyp, qatar órkendep keldi. Músin óneriniń tarıhy alǵashqy qaýymdyq qurylys kezeńinde tastan jasalǵan jaýyngerlerdi, balaly analardy somdaǵannan bastap tanymal […]

Omarǵazy Aıtanuly: Meniń shyǵysym (poema)
Kitaphana

Omarǵazy Aıtanuly: Meniń shyǵysym (poema)

                Shyǵys, Dúnıe Shyǵysy, Meniń Shyǵysym! Men Shyǵys shatqaldarynyń qońyr aıýymyn Qyzyl tiken úńgirin aralap erjetken. Esimimdi fantazııa avtorlarynan sura, Famılııam «Beıjıń sınantroptary» zamanynda ótken.   Shyǵys! Shyǵys! Shyǵys sýlary qandaı tátti?! Shyǵys taýlary joq men qydyryp aralamaǵan. Orangýtan mańdaıy áli maǵan uqsaıdy, […]

Saýyr-Saıqan taýlary (vıdeo)
Beınematerıaldar

Saýyr-Saıqan taýlary (vıdeo)

Serikbaı Ábilmájinuly: Jaqsylyq Sámıtulynyń «Altyn qazyǵy»
Rýhanııat

Serikbaı Ábilmájinuly: Jaqsylyq Sámıtulynyń «Altyn qazyǵy»

Jazýshy Jaqsylyq Sámıtuly qalamynan týǵan shyǵarmalar ishinde «Qaharly Altaı» trılogııasynan keıingi júgi aýyr, bógenaıy da bólek, aýqymdy taqyrypty qamtylǵan povesi – «Altyn qazyq». Álem-jálem boıamasyz sıýjet jelisi, syldyr sóz emes, syńǵyrly tirkeske toly til. Jandy sýret. Kórkem obraz. Bylaı qaraǵanda bir adamnyń taǵdyry, týǵanynan ólgenine deıingi ómir joly, ósýi, kórgen […]