Jańalyqtar Táýelsizdik: 30 jylda qansha qandas elge oraldy?

Táýelsizdik: 30 jylda qansha qandas elge oraldy?

BAQ.KZ tilshisi. «Otandastar qory» KEAQ 30 jyl ishinde qansha qandas kóship kelgenin habarlady. Elimizge kóship kelgen qandastardyń beıimdelýine, járdemdesý jáne sheteldegi otandastarǵa aqparattyq-konsýltaııalyq qyzmet kórsetý maqsatynda 2019 jyldan bastap «Qandastardy aqparattyq qoldaý ortalyǵy» qurylǵan bolatyn. “Ortalyq qyzmeti «Baılanys ortalyǵynan» jáne oblystardaǵy «Front-keńselerden» turady. Qandastarymyz «Otandastar qory» birińǵaı aqparattyq ortalyǵynyń 1404 […]

Kitaphana 1911 jyly Barlybek Syrtanuly jazǵan alǵashqy Qazaq

1911 jyly Barlybek Syrtanuly jazǵan alǵashqy Qazaq

I. Qazaq eli respýblıkasynyń jeke bolýy týrasynda   Qazaq eli halyq bıleıtin hám qazaqı erekshelikteri bar el. Qazaq eliniń jeke týy bar. Týy jasyl, qyzyl hám sary kóldeneń jolaqtardan jasalady. Basyndaǵy buryshta aı hám juldyzdyń sýreti bar. Jasyl tús – eldiń ıslamǵa berilgendiginiń belgisi, qyzyl – el qorǵaýda tógilgen qan, sary […]

Rýhanııat Jaraly qanat jalǵyz qus, Jaıyrǵa jetti deseıshi…

Jaraly qanat jalǵyz qus, Jaıyrǵa jetti deseıshi…

Járken jyraý ómirden ótkeli Altaı men Arqadyǵy, Táńir taý men Oraltaýdyń ortasyndaǵy barsha halqy joqtap, aqyndary joqtaý jyrlaryn seldetip jatyr. solardyń bir parasyn búgin nazarlaryńyzǵa usynýdy jón kórdik.

Shejire Aıan ADENULY: Kavkazdaǵy qazaq rýlary

Aıan ADENULY: Kavkazdaǵy qazaq rýlary

Kavkazda VIII-HVII ǵasyrlar aralyǵynda ómir súrgen kasah-kashaktar bizdiń qazaqtyń bir bóligi me, basqa ma? Osy saýaldyń naqty jaýabyn tabý asa mańyzdy nárse.   Keıingi orys tildi kazaktardyń arǵy tegi Qazaq ekenin akademık Bartold jazǵan, ony Murad Adjı de naqtylaıdy. Reseı tarıhshylary da HIH ǵasyrdaǵy Don kazaktarynyń eski sózderi kırgız-kaısak (qazaq) sózderimen […]

Sońǵy jazbalar

Dýglas Makkernan
Beınematerıaldar

Ospan batyr men Dýglas Makkernan (Vıdeo)

Ospan batyr elshilik bar kezde Dýglasqa kóp kómek bergen edi. Orystardyń bul aımaqtan ýran izdep júrgenin de Dýglasqa Ospan batyr habarlaǵan. Biraq Ospan ýran ekenin bilmegen, «tas tıep júr» dep habarlap, úlgisin ákelip bergen. Dýglas «tasty» jyldam zerttep jiberip, Stalınniń ýran izdep júrgenin birden túsingen.

Táýelsizdik: 30 jylda qansha qandas elge oraldy?
Jańalyqtar

Táýelsizdik: 30 jylda qansha qandas elge oraldy?

BAQ.KZ tilshisi. «Otandastar qory» KEAQ 30 jyl ishinde qansha qandas kóship kelgenin habarlady. Elimizge kóship kelgen qandastardyń beıimdelýine, járdemdesý jáne sheteldegi otandastarǵa aqparattyq-konsýltaııalyq qyzmet kórsetý maqsatynda 2019 jyldan bastap «Qandastardy aqparattyq qoldaý ortalyǵy» qurylǵan bolatyn. “Ortalyq qyzmeti «Baılanys ortalyǵynan» jáne oblystardaǵy «Front-keńselerden» turady. Qandastarymyz «Otandastar qory» birińǵaı aqparattyq ortalyǵynyń 1404 […]

Qatıra Qalıqyzy «Mońǵol eline eńbek sińirgen qaıratker» ataǵymen marapattaldy.
Jańalyqtar

Qatıra Qalıqyzy «Mońǵol eline eńbek sińirgen qaıratker» ataǵymen marapattaldy.

12 shilde, Ǵun ımperııasyna 2230 jyl, Uly Mońǵol memleketine 815 jyl, Ult azattyq qozǵalysyna 110 jyl, Mońǵol Halyq revolıýııasynyń tóńkerisine 100 jyl, Demokratııalyq qozǵalysqa 32 jyl tolýyna oraı Mońǵolııa Prezıdenti Ý.Húrelsúh jarlyq shyǵaryp bilim, densaýlyq, aýyl sharýashylyǵy jáne mádenıet salasynda abyroıly qyzmet atqarǵan 5 azamatqa «Mońǵol eline eńbek sińirgen qaıratker» […]

Monǵolııalyq qandasymyz Qulyn Altynbekqyzy álem chempıonatynyń qola júldegeri atandy
Jańalyqtar

Monǵolııalyq qandasymyz Qulyn Altynbekqyzy álem chempıonatynyń qola júldegeri atandy

Polshanyń Kel qalasynda bokstan ótip jatqan jastar arasyndaǵy álem chempıonatynda 51 keli salmaq dárejesinde mońǵolııalyq qazaq boksshy qyz Qulyn Altynbekqyzy qola júldeger atandy. Ol búgin jartylaı fınaldyq kezdesýin reseılik Valerına Lınovamen ótkizip, 5:0 esebimen utylyp qaldy. Aıta keteıik, buǵan deıin ýkraınalyq Darıa-Olga Gýtarınany jáne Qazaqstandyq Gúlnar Turapbaıdy jeńip, jartylaı fınalǵa […]

Shyńǵystaýdaǵy qońyraý tastar
Bilim

Shyńǵystaýdaǵy qońyraý tastar

  Qoınaýy qupııaǵa toly Shyńǵystaýdyń ishindegi kóp qystaýdyń birinde qaıdan kelgeni belgisiz qoı tastar jatyr. Jaı jatqan joq, eptep uryp kórseńiz shetinen án salyp qoıa beredi. Dáliregi qońyraýdyń syńǵyryndaı ún shyǵarady. Ulylardyń qonysy bolǵan qasıetti Shyńǵystaýdyń soltústik betkeıinen Shaǵan men Aщysý, ońtústiginen Baqanas, Daǵandeli, Kóksala ózenderi bastaý alady. Abaıdy tamsandyrǵan […]

1911 jyly Barlybek Syrtanuly jazǵan alǵashqy Qazaq
Kitaphana

1911 jyly Barlybek Syrtanuly jazǵan alǵashqy Qazaq

I. Qazaq eli respýblıkasynyń jeke bolýy týrasynda   Qazaq eli halyq bıleıtin hám qazaqı erekshelikteri bar el. Qazaq eliniń jeke týy bar. Týy jasyl, qyzyl hám sary kóldeneń jolaqtardan jasalady. Basyndaǵy buryshta aı hám juldyzdyń sýreti bar. Jasyl tús – eldiń ıslamǵa berilgendiginiń belgisi, qyzyl – el qorǵaýda tógilgen qan, sary […]

Erjanat Baıqabaıulynyń “BOTALAR NEGE BOZDAIDY” jyr jınaǵynyń tusaýy kesilmek.
Jańalyqtar

Erjanat Baıqabaıulynyń “BOTALAR NEGE BOZDAIDY” jyr jınaǵynyń tusaýy kesilmek.

18 maýym kúni, Almatyda aqyn Erjanat Baıqabaıulynyń “BOTALAR NEGE BOZDAIDY” jyr jınaǵynyń tusaýkeseri ótedi.  Belgili aıtysker Erjanat Baıqabaıuly bul kitabin Jáıirdiń jyraýy atanǵan aqıyq aqyn Járken Bódeshulynyń rýhyna arnap jazǵan. Jınaqta Járken jyraýdyń týǵan jeri men ósken ortasy, qıly taǵdyry aqyn tiline tıek bolyp, kórkem obrazben beınelengen. Artynan ergen urpaǵy, […]

Baıan-О́lgııden shyqqan graffıtı-sýretshi qyz.
Jańalyqtar

Baıan-О́lgııden shyqqan graffıtı-sýretshi qyz.

Sáýle Serikbaıqyzy, týǵan jeri – Baıan-О́lgıı aımaǵy. Daryn orta mektebiniń túlegi. Qazaqstan Respýblıkasynyń Qaraǵandy Memlekettik Ýnıversıtetin Beıneleý óneri jáne syzý mamandyǵy boıynsha támamdaǵan. Graffıtı — ǵımarat qabyrǵalaryna, metall buıymdarǵa syzylǵan jáne jazylǵan arnaý mánindegi jáne magııalyq turmystyq sıpattaǵy jazýlar dep túsinýge bolady.   Bul meniń tańdaýym Bala kúngi armanym sýretshi […]

Aıan ADENULY: Kavkazdaǵy qazaq rýlary
Shejire

Aıan ADENULY: Kavkazdaǵy qazaq rýlary

Kavkazda VIII-HVII ǵasyrlar aralyǵynda ómir súrgen kasah-kashaktar bizdiń qazaqtyń bir bóligi me, basqa ma? Osy saýaldyń naqty jaýabyn tabý asa mańyzdy nárse.   Keıingi orys tildi kazaktardyń arǵy tegi Qazaq ekenin akademık Bartold jazǵan, ony Murad Adjı de naqtylaıdy. Reseı tarıhshylary da HIH ǵasyrdaǵy Don kazaktarynyń eski sózderi kırgız-kaısak (qazaq) sózderimen […]

Maǵaz Razdanuly: Kók marjan (Áńgime)
Kitaphana

Maǵaz Razdanuly: Kók marjan (Áńgime)

Bul otyrǵandardy ısi Jántekeıdiń ıgi jaqsylarynyń túgel toby deýge bolmaıtyndaı. О́ıtkeni, munda tizgin ustap turǵan mór ıelerinen birde-bireýiniń tóbesi kórinbeıdi. Esineý kóp, entigý az. Tárizi, áljýaz toptyń álsiz jıyny bolsa kerek. Qoıdan qońyr Jádik násili bolsa bir sári; aptyǵyn qanjyǵasyna baılana júretin «Shaqabaı» urandyǵa myna momyndyq jaraspaı-aq tur.