Jańalyqtar Abaıdyń qujattarǵa qoıǵan qoly

Abaıdyń qujattarǵa qoıǵan qoly

Hákim Abaıdyń poezııasy men qoǵamdyq qyzmetin ajyratyp qaraý múmkin emes. О́ıtkeni óleń – óz dáýiriniń aınasy, aqynnyń tutastaı ǵumyrymen sabaqtasyp turatyn qubylys. Abaı el bıleý isine belsene aralasyp, bolystyq qyzmetke birneshe ret saılanǵanyn bilemiz. Tolǵyraq aıtsaq, 1866 jyly jáne 1872-1874 jyldary Kúshik-Tobyqty eliniń bolysy, 1876-1878 jyldary Qońyr-Kókshe eliniń bolysy, 1893 […]

Kitaphana Talapbek AZANBAI: QAN BAZARDA QARA NAR(Ballada)

Talapbek AZANBAI: QAN BAZARDA QARA NAR(Ballada)

Júretuǵyn kóshkende ıesi artyp, Mashınańnan qazaqtyń túıesi artyq. Qan bazarda soıylǵan bul túliktiń, Bizdi bir kún júrmesin kıesi atyp.   Qut bar sende, joq byraq sana daryn, Qý tirliktiń kim bilgen jaralaryn. Qandaı qyıyn jolyńda júk qalmaǵan, Qara jerdiń qaıyǵy eń , qara narym.   Birge týǵan ultymmen egizbe ediń, […]

Rýhanııat Áteıhan BILGIN: Atamekennen aýa kóshýimizge sebep bolǵan oqıǵalar…

Áteıhan BILGIN: Atamekennen aýa kóshýimizge sebep bolǵan oqıǵalar…

Áteıhan Qaısauly — Shınjańnyń Barkól aýdanynyń Qaboıy degen jerinde týǵan. Rýy – Abaq kereıdiń ishinde Jántekeı, Tasbıke. Tasbıke ishinde Aqsha degen atadan, Aqshadan Bektemir, odan Myńjasar, odan Qaısa men Álip týǵan. Qaısa men Álip bir týysqan. Elishan — Áliptiń balasy, Áteıhan Qaısanyń balasy. Pákistanda — Túrkııa úkimetine hat jazǵandardyń, “Túrkistan qozǵalysyn” […]

Shejire Eldes ORDA: Bıyl Kógedaı ordasynyń derbes ákimshilik bıligi joıylǵanyna 100 jyl

Eldes ORDA: Bıyl Kógedaı ordasynyń derbes ákimshilik bıligi joıylǵanyna 100 jyl

Bıyl Altaı ólkesiniń Shyńjań (Sınzıan) provınııasyna óz erkinen tys qosylǵanyna 100 jyl tolyp otyr. (1920-2020) 1920- jylǵa deıin Sınzıan máselesine Altaı ólkesi qamtylmaıtyn-dy. Altaı ólkesi 130 jyldaı ortalyq úkimetke jeke qarap keldi de, 1919-1920 jj arasyndaǵy ishki-syrtqy saıası hám geo-strategııalyq máselelerge baılanysty jeke ólke statýsy birjolata joıylǵan edi. Sınzıan gýbernatory Iań-nyń qolqa salýymen Altaı ólkesi Sınzıan provınııasynyń qaraýyna ótti.

Sońǵy jazbalar

Eldes ORDA: Bıyl Kógedaı ordasynyń derbes ákimshilik bıligi joıylǵanyna 100 jyl
Shejire

Eldes ORDA: Bıyl Kógedaı ordasynyń derbes ákimshilik bıligi joıylǵanyna 100 jyl

Bıyl Altaı ólkesiniń Shyńjań (Sınzıan) provınııasyna óz erkinen tys qosylǵanyna 100 jyl tolyp otyr. (1920-2020) 1920- jylǵa deıin Sınzıan máselesine Altaı ólkesi qamtylmaıtyn-dy. Altaı ólkesi 130 jyldaı ortalyq úkimetke jeke qarap keldi de, 1919-1920 jj arasyndaǵy ishki-syrtqy saıası hám geo-strategııalyq máselelerge baılanysty jeke ólke statýsy birjolata joıylǵan edi. Sınzıan gýbernatory Iań-nyń qolqa salýymen Altaı ólkesi Sınzıan provınııasynyń qaraýyna ótti.

Talapbek AZANBAI: QAN BAZARDA QARA NAR(Ballada)
Kitaphana

Talapbek AZANBAI: QAN BAZARDA QARA NAR(Ballada)

Júretuǵyn kóshkende ıesi artyp, Mashınańnan qazaqtyń túıesi artyq. Qan bazarda soıylǵan bul túliktiń, Bizdi bir kún júrmesin kıesi atyp.   Qut bar sende, joq byraq sana daryn, Qý tirliktiń kim bilgen jaralaryn. Qandaı qyıyn jolyńda júk qalmaǵan, Qara jerdiń qaıyǵy eń , qara narym.   Birge týǵan ultymmen egizbe ediń, […]

Beken QAIRATULY: Qasıetti sapardan qalǵan mura
Shejire

Beken QAIRATULY: Qasıetti sapardan qalǵan mura

Myna fotonyń tarıhy estigen adamdy yntyq­tyrary haq. Munda tórt adamnyń sol jaq shetinde otyrǵan ulty túrik Mehmet Gúl deıtin ystanbuldyq kásipker eken. Odan keıingi basyna qozy terisinen tigilgen seńseń tymaq kıgen jaǵaly paltoly adam – Janymhan Tileýbaıuly. Bul kisi 1888 jyly Shyńjań-Altaı ólkesinde týǵan. 1945 jyldary Shyǵys Túrkistan jumqyrııatynyń qarjy mınıstri bolǵan. 1952 jyly Úrimshi qalasynda atylǵan. Al oń jaqta shette otyrǵan qııaq murty susty adam – Qapan Jáńgiruly. Bul jigit Janymhannyń atalas aǵaıyny. Artqy jaqta túregep turǵan bozbala – túrkııalyq qazaq aqsaqaly, Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń Tóralqa múshesi bolǵan, «Parasat» ordeniniń ıegeri – Dálelxan Janymxanuly Janaltaı. Dákeń 1922 jyly Shyńjań-Altaı jerinde dúnıege kelip, 2012 jyly Túrkııada dúnıeden ótti.

kinopoisk.ru
Beınematerıaldar

Charlz Chaplın: “Úlken qala ottary” fılmi (City Lights)

Hasen Qalıbekuly ORALTAI: “ELIM-AILAP” О́TKEN О́MIR (2 bólim)
Altaı ańyzy

Hasen Qalıbekuly ORALTAI: “ELIM-AILAP” О́TKEN О́MIR (2 bólim)

Qysqasha maǵlumat: Hasen Qalıbekuly Oraltaı, álemge tanymal halyqaralyq qalamger — 1933 jyly Shyǵys Túrkistannyń Tarbaǵataı aımaǵyndaǵy Maıly-Jaıyr jaılaýynda týǵan. Aýyl mektebinen saýatyn ashqan. 1945-jyldan bastap Shyǵys Túrkistan ult-azattyq kóterilisi jetekshileriniń biri bolǵan ákesi Qalıbek hakim Raıymbekulynyń qolǵanaty bolǵan. 1947 jyldan bastap “Úsh aımaq” úkimetine narazylyq tanytyp, Keńes odaǵynyń ımperııalyq saıasatyna qarsy shyǵyp, Qyzylózennen Erenqabyrǵaǵa qonys aýdarǵan. 1949-jyldan bastap qýǵynǵa ushyrap, jazalaý áskerimen soǵysa júrip tuz qaqtaǵan Taklamakan shólin kesip ótip, Tıbettiń qýań Sarjonyn basyp, ys basqan Gımalaı taýyn asyp, 1951jyly Úndistannyń Kashmır aımaǵyna ótken. 1954-jyly Túrkııanyń Salıhly qalasyna turaqty qonystanǵan. Túrik, aǵylshyn tilin meńgerip, sheteldik saıahatshylarǵa arnalǵan dúken men qonaq úıde qyzmet isteıdi. Sonda tanysqan amerıkandyq áskerılerdiń yqpalymen 1957 jyly

NATO-nyń Izmirdegi áýe kúshteri mekemesine qyzmetke alynady. I960 jyldan bastap biryńǵaı qalamgerlikpen aınalysqan. “Buıuk Túrkeli” (1962), (Túrkeli” (Izmir) jýrnaldaryn, “Kommýnızmmen kúres” (Izmir, 1965) gazetin ashqan. 1967 — 1988 jyldary Mıýnhendegi “Azattyq” radıosynyń qyzmetkeri, 1988 jyldan bastap “Azattyq” radıosy qazaq bóliminiń dırektory body. 1993-jyly Almatyda qazaq bóliminiń bıýrosyn ashty. 1995 jyly zeınetke shyqty. Qazir Mıýnhende turady.

“Shyǵys Túrkistan qazaq túrikteri — azattyq jolynda”(1961), “Buıúq túrikshil Maǵjan Jumabaev (1965), “Alash — Túrkistan túrikteriniń ult-azattyq urany” (1971), “Altaıdaǵy qandy kúnder” (1977), “Qazaqsha — túrikshe sózdik” (1984), “1986 jylǵy 17-18 jeltoqsandaǵy Qazaqstan oqıǵalary” (1988) jáne osy jınaqta úzindileri qysqartylyp berilip otyrǵan “Elim-aılap” ótken ómir” (1999, Stanbol, 2005, Almaty) atty ultjandy kitaptardyń avtory. Esteliktiń baspaǵa daıyndaǵandar T.Jurtbaı men E.Silámhanuly.

Talapbek Azanbaı: “Botaqara batyr” dastany (aýdıo)
Beınematerıaldar

Talapbek Azanbaı: “Botaqara batyr” dastany (aýdıo)

“Botaqara batyr” dastany. Jazǵan: Talapbek Azanbaı Oryndaǵan: Esqat Nurálı https://erjanibek.kz/wp-content/uploads/2020/10/Botaqara3.jpg  

Hasen Qalıbekuly ORALTAI: “ELIM-AILAP” О́TKEN О́MIR (1 bólim)
Kitaphana

Hasen Qalıbekuly ORALTAI: “ELIM-AILAP” О́TKEN О́MIR (1 bólim)

Ospan batyrdyń “Úsh aımaq” úkimetine qarsy shyǵýy Sovet Odaǵynyń qysymynyń nátıjesinde Shyǵys Túrkistan armııasynyń jeńisten-jeńiske ulasqan ekpindi shabýylyn kenet doǵaryp, qytaımen kelissóz júrgizýge májbúr bolýy jurtshylyq arasynda: “…Bul istiń artynda orystar bar eken. Orystar armııanyń alǵa tarta berýine kedergi jasapty”, — degen sııaqty sybys-jorýlardyń taraýyna jetkizdi. Úrimjide qol jetken kelisim […]

Muhametjan IýSÝPOV: TÚRME QATIRALARY
Kitaphana

Muhametjan IýSÝPOV: TÚRME QATIRALARY

Muhametjan Ǵabdýlkarımuly Iýsýp Batys Qytaıdaǵy Tarbaǵataı aımaǵynyń ortalyǵy Shaýeshek qalasynda 1897 jyly (qujatta 1896 jyl dep kórsetilgen) eskishe 1-qańtar, jańasha 14-qańtarda dúnıege kelgen. Ákesi Ǵabdýlkárim (laqaby Kerimtaı) XIX ǵasyrdyń 70-75 jyldarynda Buharadan Quljaǵa baryp, odan 90- jyldary Shaýeshekke kelgen. Sheshesi Zýlhıja naımannyń qarakereı tabynyń týma jurtynan. 1902 jyldan bastap medirese de, […]

Áteıhan BILGIN: Atamekennen aýa kóshýimizge sebep bolǵan oqıǵalar…
Rýhanııat

Áteıhan BILGIN: Atamekennen aýa kóshýimizge sebep bolǵan oqıǵalar…

Áteıhan Qaısauly — Shınjańnyń Barkól aýdanynyń Qaboıy degen jerinde týǵan. Rýy – Abaq kereıdiń ishinde Jántekeı, Tasbıke. Tasbıke ishinde Aqsha degen atadan, Aqshadan Bektemir, odan Myńjasar, odan Qaısa men Álip týǵan. Qaısa men Álip bir týysqan. Elishan — Áliptiń balasy, Áteıhan Qaısanyń balasy. Pákistanda — Túrkııa úkimetine hat jazǵandardyń, “Túrkistan qozǵalysyn” […]

ospan batyr
Shejire

ASQAR TATANAIULY: ALTAI TО́ŃKERISI (II)

Maqalanyń basyn myna jerden oqyńyz Ospan 1899-jyly Kóktoǵaı aýdanynyń О́ndirqara degen jerinde týǵan. 18 jasqa tolar-tolmas ta Zýqa batyrdyń kezine túsken. Zýqa — Ospannyń qarýyna, erligine aqyly saı jigit bolatynyn sezip, ony qolyna ustaǵysy da kelgen. Ospannyń ákesi Islamǵa kisi jiberip, Ospandy tárbıelegisi keletinin de bildirgen. Biraq Ospan óziniń sabyrlylyǵymen, […]