Ánshi Maıra Muhamedqyzy 1969 jyly 5-qyrkúıekte Qytaı Halyq Respýblıkasynda dúnıege kelgen. О́mirge shyr etip kelgende onyń daýsy búkil bólmeni jańǵyrtyp jiberipti. Sonda ákesi anasyna «Dúnıege seniń izbasaryń keldi» degen eken. Maıranyń ákesi Muhamed Ábdiqadyruly – kompozıtor, professor, mýzyka zertteý salasy boıynsha kóptegen kitaptardyń avtory. Anasy Kamal Qýanyshqyzy ánshi, Qytaı Halyq […]
Maǵaz Razdanuly 1924 jyly qazirgi Qytaıdyń Altaı aımaǵy Býyrshyn aýdanynda dúnıege kelgen. M.Razdanuly qytaıdaǵy qazaq ádebıetiniń ósýine, órkendeýine ulan-qaıyr úles qosqan qabyrqaly qalamger, aqyn, jazýshy. “Altaıdyń aqıyqtary”, “Kebenek kıgenniń toıy” synydy týyndylary halyq arasyna keńinen taralǵan.
Mádenı sensaııa, Aqyt Úlimjiulynyń “Paıǵambarlar tarıhy” atty 1882 jyly jazylǵan óz qoljazbasy tabyldy. Halıolla Nurtazauly aqsaqaldyń qolynda saqtalǵan qoljazba Aqyt qajynyń osy ýaqytqa deıin saqtalǵan birden-bir qoljazbasy bolyp otyr. Halıolla Nurtazaulynyń aıtýynsha qoljazba bul kisiniń qolyna 1990 jyldardyń basyna túsken. Halyq arasynan mádenı muralardy jınaý mekemesinde qyzmet atqarǵan Halıolla aqsaqaldyń qolyna kezdeısoq túsken qoljazba […]
Búgingi kún tártibinde turatyn máselelerdiń eń mártebelisi – ult máselesi. Dúnıe álemniń bir úlken múıisinde qazaq degen bir shoǵyr etnos qalyptasty. О́zindik mádenıeti men mentalıteti bar, ózine taǵdyrdan berilgen qasıeti bar osy qazaqtar. Uly shejireshi Muhtar Maǵaýın buny «…ejelgi túrik jurtynyń qypshaq tektes rýlaryn biriktirgen uly memleket…» dedi. Kúre tamyry […]
Arqalyq batyr Abaq kereıdiń áıgili batyrlarynyń biri. Ol «Arqalyq batyr» jyry arqyly kúlli qazaqqa áıgilengen tulǵa. «Arqalyq batyr» jyry – qazaq halqynyń ótken tarıhynan, salt dástúrinen habar beretin, tanymdyq-tárbıelik, kórkemdik mańyzy asa zor rýhanı muraǵa aınaldy. Jyrǵa arqaý bolǵan oqıǵalar naqty tarıhı oqıǵalar negizinde ómirge keldi jáne kereı eliniń 18- […]
Kereı taıpasyna negizdelip, 10-11 ǵasyrlar shamasynda ústemdik etip, Mońǵol ımperııasy quramyna kirgen jáne 18-19 ǵasyrlarda ómir súrip Qazaq handyǵy quramyna kiretin «Kereı handyǵy» atty eki ulystyń bul joly sońǵysy týraly áńgime etemiz. Qazaq handyǵynyń Orta júz quramyna qypshaq, qońyrat, kereı, ýaq, arǵyn, naıman atty alty arys el kiretini belgili. Orta azııa […]
Keshe Ulttyq akademııalyq kitaphanada «Qansonar» jýrnalynyń tusaýkeser rásimi saltanatty jaǵdaıda ótti. Sharany basylym demeýshisi – «Qansonar» respýblıkalyq qaýymdastyǵynyń tóraǵasy Oralbaı Ábdikárimov ashyp, júrgizip otyrdy. Alǵashqy sany oqyrmanǵa jol tartqan basylymnyń bas redaktory – Saǵıdolla Kóshimbaev. Qazaq baspasózin tyń taqyryppen tolyqtyrǵan únjarııa ańshylar men tabıǵat janashyrlaryna arnalǵan. Onda saıatshylyq, ańshylyq ónerdiń […]
SANANYŃ KÚIZELISI Ashtyqtyń saldarynan adamnyń ishki dúnıesi, kisilik salttary, búkil moraldyq tulǵasy ońalmas, túbegeıli ózgeristerge ushyraıdy. Uzaqqa sozylǵan ashtyq adamnyń rýhanı kelbetin azdyrady. Birtutas «men» bir-birine kereǵar birneshe «men»-ge ydyraıdy. «Ashtyq kóp jaǵdaıda «ashtyqtyń sandyraǵy» dep atalatyn psıhıkalyq kúızeliske ákelip soǵady. Árıne, ashyǵý belgili bir dárejege deıin psıhıkalyq sımptomsyz-aq óristeı […]
ShÁKÁRIM MEN ZIIaD QYTAIDA Arǵy shaq alasapyranynyń áńgimeleri Qytaı qazaqtary ishindegi úlkenderdiń eske alýynsha, ótken ǵasyrdyń basqy onjyldyqtarynda, Abaı ǵana emes, Shákárim Qudaıberdiulynyń (1858 j. 11 shilde. Semeı. Keńbulaq. – 1931j. 2 qazan. Shyńǵystaý) aqyndyǵy, jazýshylyǵy, fılosoftyǵy, tarıhshylyǵy, kompozıtorlyǵy, tekti atanyń urpaǵy ekeni, otarshyl ımperııanyń qyryna alynǵan […]
Shyńjandaǵy ult azattyq kúrestiń qolbasshysy, kúrdeli tulǵa Ospan batyr týraly tarıh ǵylymdarynyń doktory R.Bold jazǵan bul baısaldy zertteý Mońǵolııanyń «О́nóódór» («Búgin») gazetinde (2012.05.16. №113) jaryq kórgen bolatyn. Dala kókjalynyń Amerıka barlaýshysymen áriptes bolǵandyǵy búgingi áskerılerge de bir oı salatyndaı. AQSh Ortalyq barlaý basqarmasynyń (RÝ) dırektory M.Haıden «Shyn mánisinde qyzmettik mindetin atqaryp […]
|
|
Sońǵy pikirler