О́r Altaı betindegi meniń týǵan aýylym Shákúrtide tutanyp, Úsh aımaq kólemin sharpyp, qytaı kommýnısterin qynadaı qyrǵan osynaý Ult azattyq kóterilisiniń tiri kýágerlerin kózimizben kórip, ne hıkaıalaryn tyńdap óstik. Alǵash Esimhan, Elishandar bastaǵan bulǵaqtyń týyn kóterisip, qazaq qosyndarynyń bas qolbasshysy bolǵan atalarym Súleımen mergen men uly atam Sháýkeıdiń (laqap aty «Surmergen») […]
Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń Memlekettik akademııalyq fılarmonııasynyń uıymdastyrýymen mamyr aıynyń 20 kúni, saǵat 19.00de áıgili Ospan batyrdyń 120 jyldyǵyna arnalǵan «Qaıqaıa shapqan Qarager» atty halyqtyń mýzykalyq poema keshi ótedi,- dep habarlady Nur-Sultan qalasynyń Mádenıet jáne sport basqarmasy Resmı saıty. Ospan (1899-1951) qaımana qazaqtyń has batyry. Ol Shyǵys Túrkistan qazaqtary ult-azattyq kóterilisiniń […]
1342 jyly О́zbek han ólgennen keıin Joshy ulysynyń (Altyn Ordanyń) basynan baǵy taıa bastady. О́ziniń kóregendigimen jáne danalyǵymen zor bedelge ıe bolǵan О́zbek hannyń ornyna kelgen urpaqtary dańqty Ulystyń uly dástúrin jalǵastyra almady. Máselen, 1360-1379 jyldar aralyǵynyń ózinde Joshy ulysynda 24 han aýysty. Zertteýshi Zardyhan Qınaıatulynyń derekteri boıynsha osy kezeńde […]
Edilden Quby shóline, Sibirdiń nýly jıeginen Qyzylqumǵa deıingi baıtaq qazaq álemin búginderi alty memlekettiń shekara syzyǵy bólip jatyr. Atajurtty qosa alǵanda, ár eldegi qazaqtyń ózine ǵana tán tirshilik sıpaty, óz jyry, óz muńy bar. Ulanbaıtaq Daladaǵy bul qazaqtardy ortaqtastyryp, tutastyryp turǵan dildik, tildik, dindik turǵydaǵy birtektilik ultymyzdyń basynan ótken qanshama […]
Ospan batyr tek Qytaıda ǵana emes, Keńes Odaǵynda da tyıym salynǵan tulǵa. Qytaı, Mońǵolııa, Túrkııa jáne t.b. elderdegi qazaqtar arasynda onyń aty ańyzǵa aınalǵan. Keńes tarıh ǵylymy ony aınalyp ótken. Esesine, basqa sheteldik ǵalymdar, saıahatshy jıhangezder bul qazaq batyry týraly jaqsy biletin. Tek sońǵy jyldary biz ulttyq batyr týraly estı […]
Bıyl XX ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda Shyǵys Túrkistannyń táýelsizdigi úshin kúresken, ult azattyq qozǵalysynyń qolbasshysy Ospan batyr Silámulynyń (1899-1951) týǵanyna 120 jyl toldy. Osyǵan oraı «Er Jánibek» halyqaralyq qoǵamdyq qory QR Jazýshylar odaǵymen birlesip, dańyqty batyrdyń 120 jyldyǵyna arnap halyqaralyq deńgeıde aýqymdy sharalar uıymdastyryp otyr. Sonyń biri – «Elim degen Er […]
Bıyl XX ǵasyrdyń alǵashqy jartysynda Shyǵys Túrkistannyń táýelsizdigi úshin kúresken ult azattyq qozǵalysynyń qolbasshysy Ospan batyr Silámulynyń (1899-1951) týǵanyna 120 jyl toldy. Osyǵan oraı «Er Jánibek» halyqaralyq qoǵamdyq qory men «Ult bolmysy» respýblıkalyq patrıottyq, ádebı-tanymdyq jýrnaly birlesip, dańqty batyrdyń 120 jyldyǵyna arnap halyqaralyq deńgeıde aýqymdy sharalar uıymdastyryp otyr. Sonyń biri […]
Eýrazııa kontınentin dúr silkindirip, adamzat tarıhynyń ózgeshe órbýine erekshe áser etken kóshpendiler dańqy ejelgi dáýirler qoınaýynan jańǵyryp jetkendeı. Ásirese saharany shańdata júıtkigen tulparlarynyń tuıaq dúbiri qulaǵyńnan ketpeıdi. Iá, sáıgúlikter sol dańqty babalarymyzdyń aıyrylmas serigi bolatyn. Jylqy maly minse kóligi, jese tamaǵy, ishse sýsyny, kıse kıimi retinde halyq tirshiligi men el […]
Eldos Emil oryndaǵan «Kók moınaqtyń úıiri» atty bizdiń qasiretti tarıhymyzdy jylqy malymen baılanystyrǵan tańǵajaıyp jyr. Osy jyrda qazaq dalasyndaǵy asyl tuqymdy jylqylardyń qalaı qyrylǵany baıandalady.
Dala órkenıetinde tal besik qaı ýaqytta da qajettiligi joıylmaıtyn, ýaqyt qansha ótse de qasıeti ózgermeıtin, turpaty qaıtalanbaıtyn dara mádenıettiń jemisi. Besiktiń tabıǵılyǵy men jasampazdyǵy tepe- teń, mine sol jaıly bir úzik áńgime: Soltústiktegi buryn Kereký dep atalatyn qalanyń murajaıyna qoıylǵan besikke «Oralmannyń besigi» degen anyqtama berilipti. Qashan jasalǵany jáne ıesiniń […]
|
|
Sońǵy pikirler