Qazaqtaı azap shegip, tarıhy qan men qasiretten jazylǵan halyq joq shyǵar, sirá… Alaıda suǵa bergenge buǵa beretin halyq emespiz! Tulpar tuıaǵymen tarıhymyz jazylǵan, suńqar qanatymen tálimimiz nár alǵan uly babalardyń urpaǵymyz! Aldynan kelgenin shaınap, artynan kelgenin kiseneı tepken sal júıriktiń qymyzynan rýh alyp, babalar jyrynan jandanǵan qazaq eshqashan qul bolǵan […]
2019 jyly, 16 sáýirde Nur-Sultan qalasynda, «Er Jánibek» halyqaralyq, qoǵamdyq qorynyń vıe prezıdenti Tolqyn Aqanuly «Otandastar» qorynyń vıe prezıdenti Talǵat Múbárakulymen kezdesti,-dep habarlaıdy qordyń resimı saıty- erjanibek.kz «Otandastar» qory, Prezıdenttiń sheteldegi qazaqtardy qoldaý boıynsha berilgen tapsyrmalary negizinde Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵy janynan qurylǵan. Halyqaralyq «Er Jánibek» qory birqansha jyldardan beri Dúnıejúzi […]
13-shi ǵasyrda monǵol qysymynan yǵysyp, Ertisti boılaı, soltústik-batysqa aýyp, odan Tobylǵa jetken Kereılerdiń bóligi. Tobyldan ótken shaǵyn toby XV ǵasyrda Kishi júz quramyna engen. Ashamaıly Kereıler qaraqalpaq, ózbek halyqtarynyń quramynda da bar. XIX ǵasyrda Ashamaıly Kereıler taıpasy Semeı, Pavlodar, Qarqaraly, Petropavl, Omby, Aqmola ýezderin mekendegen. Ashamaıly Kereı úlkendi-kishili myna rýlardan […]
Germanııada turatyn qazaqtar jáne olardyń búgingi turmys-tirshilikteri jaıynda baspasóz betterinde jáne elektrondy BAQ-ta birshama aıtylyp, jazylyp júr. Degenmen búgingi Germanııa Federatıvtik Respýblıkasy atalatyn eldiń topyraǵyn qazaq balasy dál qaı kezden aıaq basyp, qalaı qonystana bastaǵany – osy ýaqytqa deıin jaqsy zerttele qoımaǵan taqyryptardyń biri. Tarıh paraqshasyn aqtarar bolsaq, osydan 773 […]
2019 jyly, 22 sáýiri kúni, saǵat 15.00-de Almatydaǵy Ulttyq kitaphananyń úlken zalynda «Er-Jánibek» qoǵamdyq qorynyń uıymdastyrýymen, Ospan batyrdyń 120-jyldyq mereıtoıy aıasynda kórnekti aqyn, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq «Alash», Abaı, Mahambet syılyqtarynyń laýreaty Ǵalym Jaılybaıdyń «Sulýbaıdyń áni» kitabynyń tusaýkeser rásimi ótedi. Atalmysh poema qazaq, aǵylshyn, orys, túrik tilderinde jarııalanyp otyr. […]
2019 jyly sáýirdiń 11 kúni Almatydaǵy Jazýshylar odaǵynyń ádebıetshiler úıinde, Jazýshy Jádı Shákenulynyń Bes birdeı kitabynyń tusaýkeseri bolyp ótti. Ǵylymı zerrteý eńbekter men kórkem ádebıetke birdeı qalam terbep, eńbek etip júrgen jazýshy osy joly da oqyrman qaýymǵa «Bozmunar» roman-hıkaıattar kitaby men qatar «Altaı alyptary», «Ospan batyr jáne Shyǵys túrkistan máseleleri» […]
Abaq Kereıdiń ishindegi Shubaraıǵyr rýy 1400–1500 jyldary aralyǵynda qalyptasqan eken. Shubaraıǵyrdan — О́tes, onyń urpaǵy — Dəýlen. Dəýlennen — əıgili Tolybaı synshy. Ol kezinde əri bı, əri ataqty synshy bolypty. Tolybaı synshy degen ataǵy jaıylyp, odan kóp urpaq órbigen eken. Eń kenjesi — Qojabergen tek Shubaraıǵyr rýynyń urany ǵana emes, […]
Kóne túrki tilinde «-t» qosymshasy «-lar», «-ler» degen maǵynada jumsalǵan. Demek, «Kereıt» — «Kereıler» degen sóz. Osynyń ózi-aq Kereıler men Kereıtterdiń tarıhı tamyrlarynyń ortaq ekendigin ańǵartady. 12 ǵasyrdyń aıaǵynda Kereıler (Kereıtter) monǵoldarǵa qarsy kúresip, olardan jeńildi. Kereılerdiń bir bóligi Shyńǵys hanǵa baǵynǵysy kelmeı, Deshti Qypshaq dalasyna aýyp baryp, Joshy ulysyna […]
Derbes el, táýelsiz memleket retinde Shyǵys Qazaqııadaǵy saıası qýǵyn-súrgin týraly búgingi kúnge deıin ǵylmı saraptama júrgize aldyq pa? Ne úshin Qazaq SSR-daǵy Qazaqtardyń saıası qýǵyn-súrginge ushyraýy Shyǵys Qazaqııamen bir ýaqytqa sáıkes keledi? Ne sebepti Qazaq SSR-dyń NKVD tergeýshileri Úrimji, Qulja, Sháýeshek pen Altaıda qupııa tergeý operaııasyn júrgizedi? Eń, ókinishtisi, qazir […]
Álıhan Nurmuhameduly Bókeıhan (1866-1937) qazaq halqynyń azattyq jolyndaǵy kúreste aldaspany bolǵan aıaýly tulǵa. Burynǵy Semeı (qazirgi Shyǵys Qazaqstan) oblysy, Qarqaraly ýezinde dúnıege kelgen arda azamat 71 jasynda keńes qoǵamynyń eń bir qasiretti «halyq jaýy» degen jalǵan jalasymen Máskeý qalasynda mert boldy. Asa kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Á.Bókeıhanov XX […]
|
|
Sońǵy pikirler