«Batyrlardyń ómiri batyp bara jatqan kúnmen teń». Osy sózdiń rastyǵyn dáleldeýdiń qajeti joq bolar. Batyrlar halqyna jańa kún, jarqyn kún shyǵaryp, araıly shýaǵyn shashý úshin ómirlerin táýekelge baılap, ólimge tigedi. О́ıtkeni, olar úshin ólim qorqynyshty emes, jurtynyń, bolashaq urpaǵynyń ómiri qymbat. Osyndaı máńgilik erlik múddeni tý qylyp ustaǵan uly tulǵanyń […]
Tarıhı derekterge qaraǵanda, Qýandyq batyr Altaı óńirinde 1727-1816 jyldar aralyǵynda ómir súrgen. Aýmaly-tókpeli náýbet zamanda batyrdyń elin-jerin qorǵaý jolynda kórsetken erligine dán rıza bolǵan 12 Abaq kereı eli onyń ıyǵyna osy oqaly tondy jaýypty. Qasıetti murany qazaqtyń qolynan óner tamǵan 13 sheber áıel 90 kún ishinde tigip shyqqan eken. Oqaly […]
Álen Jeńishanuly – Shyńjań qazaqtarynyń, sonyń ishinde Altaı qazaqtarynyń tarıhyndaǵy aıtýly tulǵa. Onyń kim ekenin bilý úshin sózdi arǵy ata-babasynan bastaǵan jón. Arǵy atasy – ataqty Ábilpeıiz han. Ábilpeıizdiń 8 uly bolǵan deıdi. Sonyń biri Kógedaıdan Álenge deıingi urpaq jáne bılik jalǵastyrǵandar: Kógedaı Ábilpeıizuly (1785-1823), Ajy (Ádilǵazy) Kógedaıuly (1823-1868), Qasymhan […]
Sheteldegi 1 mln qazaq tarıhı Otanyna qaıtýǵa nıet tanytyp otyr. Bul týraly búgin Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń keńeıtilgen alqa májilisinde Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy tóraǵasynyń birinshi orynbasary Zaýytbek Turysbekov aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi. «Shette júrgen qazaqtar 4-5 mln. dep júrmiz. Biz barlyǵyn aralap shyqtyq. 1 mln adam elge kelemiz dep […]
Sulýbaı Sápıuly (1907-1944) Abaq Kereı – Jántekeıdiń Tasbıke rýynan. Altaı qalasynyń Shirikshı aýlynda týǵan. Sulýbaıdyń óz kindiginen Maǵıla, Zaǵıla atty eki qyz. Zaǵıla Barkól aýdanynda áli bar. Aǵasy Baıbol men inisi Kóńbaıdyń balalary Shonjy men Shińgil aýdandarynda turady. Ult-azattyq qozǵalysynyń zulymdyqqa qarsy atoı-shyldarynyń biri bolǵan Sulýbaı 1944 jyly “Altaı tóńkeristik […]
Qıdandar orta ǵasyrda Ortalyq Azııa tarıhynda aıtarlyqtaı iz qaldyrǵan halyq. Tegi jaǵynan Duńhýdan taraıtyn Altaı tekti, mońǵol tildes, negizinen ańshylyqty kásip etken halyq. Mekeni qazirgi Qytaıdaǵy Ishki Mońǵol provınııasynyń shyǵysy men odan shyǵysqa qaraıǵy jerler. Kúltegin, Bilge qaǵan bitiktasynda «qytan» dep jazylǵan. Etımologııa Qıdan- qytaı ıeroglıfinde 契丹（qidan ıaǵnı chıdan）dep jazylǵan, […]
«Altaı – túrki áleminiń altyn besigi» Altaı, Altaı taý júıesi – Azııa qurlyǵynyń orta tusyndaǵy taýly ólke. Uzyndyǵy batystan shyǵysqa qaraı 2000 shaqyrymǵa sozylyp jatyr. Altaı soltústik-batystan ońtústik-shyǵysqa qaraı Batys Sibir oıpatynan Gobı shóline deıin jan-jaqqa taralǵan. Ońtústiktegi tabıǵı shekarasy Qara Ertis ózeni men Zaısan kóli, al batys bóligi Saryarqadan […]
Bul ánniń tarıhyna keler bolsaq, HIH ǵasyrdyń sońynda HH ǵasyrdyń basynda shyqqan degen málimetter bar. Ánniń shyǵý tarıhy óte aryda bolýy da múmkin. Bul – kóp burmalaýǵa ushyraǵan án, sózi birneshe ret ózgergen. Keıbir derekterde ór Altaıdan uzatylyp, alys jerge ketken qyzdyń aǵasy izdep kelgende, qaryndasy aǵasyn qushaqtap, kórisip aıtqan áni delinedi. 1952 jyly Kóktoǵaı […]
О́tken aptada Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasy jaryq kórgeni kópke aıan. Tarıhı taqyrypty qozǵaǵan maqalaǵa qatysty belgili túrkolog, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Qarjaýbaı Sartqojaulymen áńgimelesken edik. Marhabat! – Qarjaýbaı aǵa, áńgimemizdi keshe ǵana jaryq kórgen Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasynan bastasaq. Tarıhı tujyrymdama týrasynda qazir qoǵamda […]
Aıtýly datany Elbasy 2016 jyly 14 qańtarda Qazaqstan halqy Assambleıasynyń qurylǵan kúnimen oraılastyryp bekitken. Qazaqstan halqy Assambleıasy — 1995 jylǵy 1 naýryzda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentiniń Jarlyǵymen qurylǵan 1 naýryz – elimizde turyp jatqan barlyq etnos bir-birine rızashylyǵyn aıtatyn kún. Ásirese qıyn-qystaý zamanynda jer aýdaryp kelgen túrli ult ókilderi shydamdylyq tanytyp, erekshe […]
|
|
Sońǵy pikirler