Er jańylyp qolǵa túsedi Qus jańylyp torǵa túsedi Dúrkirep О́r Altaıdan el kóshti ǵoı Qadiri qaıran jerdiń endi ótti ǵoı Boǵdaǵa qý medıen kóship baryp Zarlatyp kózdiń jasyn kóldetti ǵoı О́r Altaı Báıtik, Qaptyq Qobda basyń Buldyrap qaldy-aý shirkin taý men tasyń Altaıym altyn besik eń […]
…Mirjaqyp Dýlatuly qalamynan týǵan sondaı bir sóz-shaqpaq azamattyń namys otyn tutatyp, qaırattandyrǵanyn sózimizdiń tıisti taraýynda aıtqan edik. Qazaq «Jaqsynyń aty ólmeıdi, ǵalymnyń haty ólmeıdi» degendi beker aıtpaǵan ǵoı. Shyn aqyn sózi urpaqtarmen birge jasasyp, olardyń qaıǵy-muńyn qozǵap, jalpy kóńil kúıin shertetinin úlkendi-kishili jıyndarda aıtylǵan sózderden, olardyń tyńdaýshyǵa áserinen kórip, kýáger […]
1890 jyldyń qazan aıynda Qajymuqan tuńǵysh ret úlken kúreske túsedi, kúres 1891 jyldyń naýryz aıyna deıin sozylady. Osy kúreste Ivan Zaıkın sekildi birneshe beldi balýandardy jyǵady. Ivan Poddýbnyımen bas báıgege talasyp, odan jeńiledi. Qajymuqan ómiriniń sońyna deıin Poddýbnyımen dostyǵyn, onyń adamgershiligin maqtap ótken adam. 1892 jyly Qazan qalasynda ırkte kúresip, […]
2006 jylǵy «Eline uran bolǵan Er Jánibek» Atty ǵylymı konferenııada sóz alǵan Qazaq memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń(ol kezde ınsıtýt) Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń doenti, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Erdáýlet Turbekuly Berlibaev osyndaı taqyryppen sóz bastap edi. Jońǵar zamanyndaǵy alapat soǵystardy tilge tıek etken ǵalym: «Dál osy kezeńdegi erekshe mańyzdy tarıhı másele kazaq […]
Jańabek Jaqsyǵalıev, M.О́temisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń aǵa oqytýshysy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty Tektiden tekti týady, Tektilik tuqym qýady. Tektilerdiń tuıaǵy, Tańdaıdy quz-qııany. Shyn tektiler halqy úshin, О́limge basyn qııady. Jaqsy, jaman demesten, Janyna jurtyn jııady… Bekasyl áýlıe (1822-1915) Sóz basy Otan tarıhy ǵylymynda zertteýshilerdiń dendep boılaı almaı júrgen dilgirliginiń […]
Er Jánibek jasaǵan dáýir jońǵar shapqynshylarynyń qazaq da-lasyna talaı ret qandy joryq jasaǵan kezeńine týra keledi. «Jáńgir han dáýirinde qazaqtar men oırat jońǵarlary arasynda úsh iri shaıqas – birinshisi 1635 jyly, ekinshisi – 1643 jyly, úshinshisi– 1652 jyly bolǵan». (N. Myńjanı «Qazaqtyń qysqasha tarıhy» Úrimji 1987 jyl, 395 bet). Mine, osy […]
Byltyrǵy Naýryz merekesine 1-2 kún qalǵan. Shymkenttegi «Aıqap» dep atalatyn móltek aýdanynda Názir Tórequlov atyndaǵy № 62 jalpy bilim beretin orta mektep bar. Sol bilim ordasynyń oqýshylaryn muǵalimderi bastap kóshege alyp shyǵypty. Qoldarynda sypyrǵy, kúrek. «Aıqaptaǵy» ortalyq kóshelerdiń birin tazalap kele jatyr. Biz súısine qarap turǵanbyz. Osy kezde janymyzǵa jaqyndaǵan […]
Jazýshy Shámis Qumaruly 15.04. 1952 jyly Qytaı halyq respýblıkasynyń Morı qazaq avtonomııaly aýdanynda dúnıege kelgen. 1974 – 1978 j aralyǵynda Sın – zıan ýnıversıtetiniń fızıka fakýltetinde oqyǵan. 1978 – 1982 j aralyǵynda Sın – zıan oqý aǵartý baspasynda redaktor aýdarmashy bolǵan. 1982 – jyldan 1997 jyl aralyǵanda «Shuǵyla» jýrnalynda redaktor, […]
Jer júzindegi jurttardyń báriniń de túrli-túrli meıramdary bolady. Máselen, din meıramy, ult meıramy, memleket meıramy sekildi. О́zgelerdi bylaı qoıa turyp, ózimizdiń sybaılasymyz orys jurtyn alsaq, bul týraly qazaqtyń maqaly da bar: «Orysta meıram kóp, qazaqta aıran kóp». Bizdiń qazaq aıranǵa baı bolǵanymen, meıramǵa jarly ekendigi osydan da kórinedi. Jalpy musylman […]
HHI ǵasyrdy temirlený dáýiri dep aıtýǵa bolady. Bilgiń kelgen dúnıeniń bári (qaı salada bolmasyn) ınternette jaınap, saırap tur. Tek temir túımeni basasyz. Adamdar oqshaýlanyp, jalǵyzdyqqa yńǵaılanǵan. Eshkim shaqyrylmaı esik qaǵyp, ruqsat suramaı úıińizge kirmeıdi. Adamdardyń ómir súrý ólshemderi adam aıtqysyz ózgeristerge tap boldy. Qalaı bolǵanda da adamdar ósip-ónip, kóbeıip otyrady. […]
|
|
Sońǵy pikirler